Õppekava

MÄNGUTERAPEUDI BAASVÄLJAÕPE

Õppekava nimetus:	MÄNGUTERAPEUDI BAASVÄLJAÕPE (Play therapist)
Õppekavarühm:	Sotsiaaltöö ja nõustamine
Õppe eesmärk:	Mänguteraapiaalase koolituse läbimine võimaldab õpilasel töötada mänguterapeudina
Hariduse liik:	Täienduskoolitus
Õppekava koostamise alus:	UKS-s Mänguterapeudi tööle esitatavad nõuded ja koolitus (www. http://playtherapy.org.uk/),
Õppekeel:	Eesti keel
Koolituse liik:	Tööalane koolitus
Õppekava maht:	717 tundi, sellest iseseisvat tööd 337 tundi
Õppeaeg:	30 kuud
Õppetöö korraldus:	Auditoorne õpe, praktikaõpe, iseseisev töö
Õpingute alustamise tingimused:	Kõrgharidus erialal, mis on seotud lastega töötamisega (sotsiaaltöötaja, lasteaiaõpetaja, õpetaja, psühholoog vms) või kõrgharidus mõnel muul erialal, millele lisaks on omandatud mõni lastega töötamisega seotud eriala või on olemas pikem kogemus lastega töötamisel.
Lõpetamise tingimused:	Õpilane peab olema sooritanud kõik õppekavas ettenähtud arvestused ja praktilised tööd
Lõpetamisel antav dokument:	Tunnistus mänguteraapia programmi läbimise kohta

OÜ Sirante – Kalevi 108 Tartu
+372 501 1912 – sirli@tervisekool.ee – www.manguteraapia.ee
Registrikood 16540098

Majandustegevusteate nr 255462

SISSEJUHATUS

Käesolev õppekava on välja töötatud inimestele, kes soovivad tööle asuda mänguterapeudina ning saada mänguterapeudi kvalifikatsiooni.

Mänguteraapia on lastega tegelev psühhoteraapia suund.

1. MÄNGUTERAPEUDI ROLL JA ÜLESANDED

Mänguterapeut on isik, kes on läbinud mänguterapeudi õppe Eesti Mänguteraapia Akadeemia õppekava järgi. Mänguterapeut on omandanud kutsetööks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused, sooritanud vajalikud arvestused ning kooli lõpueksami.

Nõuded õpingute alustamiseks:

Kõrgharidus erialal, mis on seotud lastega töötamisega (sotsiaaltöötaja, lasteaiaõpetaja, õpetaja, psühholoogi vms) või kõrgharidus mõnel muul erialal, millele lisaks on omandatud mõni lastega töötamisega seotud eriala või on olemas pikem kogemus lastega töötamisel.

Mänguterapudi tööks vajalikud teadmised, oskused ja isikunõuded, mida püütakse õppeaja jooksul arendada:

Teadmised:	Lapse füüsiline ja emotsionaalne areng Perekonna mõju Töö gruppide, perekonna ning üksikkliendiga Mäng terapeutilise vahendina ning selle kasutamise põhimõtted Laps ja kriis, lapse haiguskogemus Mänguterapeudi erinevad tööriistad – joonistamine, värvid, savi, loov visualiseerimine ja lõõgastus, draamateraapia, liikumine ja tants, muusika, käpiknukud ja maskid, liiv/liivakast, legod, muinasjutud, mandalad, terapeutiline lugude jutustamine, terapeutilised kaardid Teraapia kui protsess Äri juhtimine ja äri alustamise põhimõtted Eetika Terapeutilise suhtlemise alused Keskkonna turvalisus Tegevusvaldkonda reguleeriv seadusandlus Mänguteraapia eriala edendamine
Oskused:	Kliendi seisundi hindamise ja seisundi muutuste hindamise oskus Oskus kasutada mänguterapeutilist lähenemist vastavalt kliendi seisundile ja vajadustele Mänguteraapiaseansi dokumenteerimise oskus Töö otstarbekalt ja kliendisõbralikult organiseerimise oskus Turvalise keskkonna loomise oskus Terapeutilise suhtlemise oskus Motiveerimise oskus Meeskonnatöö ja asjaajamise oskus Lapse ja perega suhtlemise oskus
Isikunõuded:	Empaatiavõime Hoolivus Positiivne eluhoiak Korrektsus Tolerantsus Pingetaluvusvõime Koostöövõime

2. KOOLITUSE ÜLDEESMÄRGID

Kutsealase koolituse kaudu püüab kool aidata õppuril kohaneda ühiskonnas toimuvate muutustega ning valmistada neid ette elukestvaks õppeks.

Eesmärgiks on koolitada isikuid, kes on võimelised pakkuma mänguterapeudi teenust. Mänguterapeut on saanud vastavalt õppekavale ettevalmistuse:

• mänguterapeutiliste tehnikate kasutamiseks lastega;
• teadmiste hankimiseks ja oma isiku arendamiseks;
• isiku inimväärikuse austamiseks ja kliendi kohtlemiseks võrdväärse partnerina.

3. NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS

Vastuvõtudokumendid:

• vabas vormis avaldus
• õppimise eelduseks oleva haridustaseme/eriala lõputunnistuse koopia
• motivatsioonikiri
• elulookirjeldus (CV)

Vajadusel viiakse õppijaga läbi vestlus.

Õppetöö on õpilastele tasuline

Kogu õppemaksu võib tasuda korraga enne koolituse algust, kvartalite kaupa või kuude kaupa graafiku alusel, mis fikseeritakse õpilasega sõlmitud lepingus. Õppemaksust saab õppija vabastada peale lepingu lõpetamist kooliga.

4. ÕPPEAEG

Õppetöö kestab kokku 30 kuud.

Õppetöö maht on 717 tundi ja jaguneb temaatiliselt kolme moodulisse.

Sellest auditoorne õppetöö on 380 tundi

– teooriaõpet 141 tundi

– praktikaõpet 239 tundi

Iseseisev töö 337 tundi

5. NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS

Kooli lõpetanuks loetakse õpilased, kes sooritavad kõik õppekavas ettenähtud praktilised tööd ning on osalenud õppetöös vajalikul määral. Kooli lõpetanud saavad tunnistuse mänguterapeudi baasväljaõppe programmi läbimise kohta.

6. ÕPPEBAAS

Teooria- ja praktiline õpe toimub OÜ Annely Sootsi Koolituse ruumides Kalevi 108 Tartus. Praktika läbiviimine toimub õpilase enda poolt valitud asukohas (isiklik praksis, mõni lastega töötav astus vms).

Kooli poolt kasutatavates ruumides on kaks loenguruumi, kaks seminariruumi ning mitmed väiksemad rühmatöö ruumid ja nõustamise kabinetid. Koolil on olemas vajalikud õppe- ning näitlikustamise vahendid, samuti vajalikud raamatud ning mänguteraapias kasutatavad spetsiaalsed vahendid: liiv, savi, plastiliin, paberid, pliiatsid, värvid, mänguasjad, kaardid jne.

7. TEOORIA- ja PRAKTIKAÕPPE ORGANISEERIMINE

Teooriaõppes kasutatakse erinevaid õppetöö vorme: loengut, seminar-arutelusid, grupitööd, rollimänge.

Praktikaõpe kujutab endast praktiliste oskuste treeninguid õpperuumides ning isiklikus praksises.

8. KOOLITAJAD

Põhiainete koolitajad on kõrghariduse, mänguterapeudi väljaõppega ning andragoogilise ettevalmistuse ja vastava töökogemusega isikud. (vt. Eesti Mänguteraapia Akadeemia lehelt).

9. KOOLITUSE EESMÄRGID ja ÕPIVÄLJUNDID

Üldeesmärk ja õpiväljund:

Õppija on omandanud mänguterapeudina töötamiseks vajalikud baasoskused.

10. ÕPPEKAVA KOOSNEB KOLMEST MOODULIST

I moodul MÄNGUTERAAPIA ALUSED, SEADUSANDLUS

I MOODULI EESMÄRGID JA ÕPIVÄLJUNDID

Õppija:

1. Teab mänguteraapia kohta Eesti teraapiamaastikul;
2. Nimetab mänguterapeudi tööks vajaminevaid oskusi ja kasutatavaid abivahendeid;
3. Eristab terapeutilist mängu meelelahutuslikust mängust;
4. Eristab lastekaitse sekkumist vajavad juhtumid mitte vajavatest ja oskab vajadusel valida spetsialisti, kelle poole pöörduda.

II moodul MÄNGUTERAPEUDI TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID

II MOODULI EESMÄRGID JA ÕPIVÄLJUNDID

Õppija:

1. Demonstreerib oskust valida teraapiatööks grupis ja üksikkliendiga vajalikke vahendeid/tööriistu – valib ja kasutab mänguterapeutilisi vahendeid ja tehnikaid sõltuvalt kliendi vajadustest ja seisundist;

1. Kirjeldab mänguteraapia protsessi;
2. Teeb vahet terapeutilisel ja pedagoogilisel lähenemisel lapsele.
3. Dokumenteerib juhtumi, demonstreerib oma teadmisi dokumenteerimise põhimõtetest ja selle olulisusest

III moodul TERAPEUTILISE SUHTLEMISE ALUSED, LAPSE ARENG,

ENESEANALÜÜS

III MOODULI EESMÄRGID JA ÕPIVÄLJUNDID

Õppija:

1. Arutleb mänguteraapiaseansi läbiviimiseks vajalike oskuste kasutamisvõimaluste üle ning demonstreerib oma oskust kasutada terapeutilisi tehnikaid praktilises teraapiatöös;
2. Nimetab erinevas vanuses laste jaoks sobivad mänguteraapia meetodid ja kasutatavad vahendid;
3. Tunneb ära teraapiaseansi ajal kasutatavad terapeutilise suhtlemise takistused, terapeudi poolt tehtavad vead ning analüüsib neid;
4. Tunneb ära enda tugevused ja arendamist vajavad aspektid.

11. AINEKAVAD

Õppe maht tundides ainete lõikes õppeaja jooksul

Õppeained	Teooriaõpe kooli-keskkonnas	Praktikaõpe kooli-keskkonnas	Iseseisev töö	Kokku tunde
Mänguteraapia ajalugu	2			2
Mänguteraapia alused	2			2
Eesti lastekaitse	8			8
Savi ja voolimismassi kasutamine	4	8	5	17
Liiva ja liivakasti kasutamine	4	8	5	17
Muusika kasutamine	3	8	5	16
Loova kujutluse kasutamine	3	8	5	16
Lugude jutustamise, sümbolite ja mandalate kasutamine	7	20	10	37
Näitlemise/rollimängude kasutamine	6	12	6	24
Käpiknukkude ja maskide kasutamine	6	21	10	37
Terapeutiliste kaartide kasutamine	3	8	5	16
Liikumise ja tantsu kasutamine	6	16	5	27
Joonistamise ja kunsti kasutamine	5	8	5	18
Legode ja lauamängude kasutamine	4	12	5	21
Sotsiaalsete oskuste õpetamine	4	12	5	21
Töö viha, väärkohtlemise, enesevigastamise, lapsendamise, kiindumushäire, autismi, söömishäirete, hüperaktiivsuse, kaotuse ja leinaga puudega laste puhul	34	53	33	120
Nõustamistehnikad	21	26	37	84
Lapse areng	3			3
Kliendi seisundi hindamine	2	2	4	8
Eneseanalüüs	2	2	50	54
Töö gruppidega	3	3		6
Töö perekonnaga	6	10		16
Laps ja haigus	3	2		5
Arvestus			142	142
KOKKU	141	239	337	717

MOODULITE KAUPA

I MOODUL

Mänguteraapia alused, seadusandlus	Teooriaõpe koolikeskkonnas
Mänguteraapia ajalugu	2
Mänguteraapia alused	2
Eesti lastekaitse	8
KOKKU	12 tundi

II MOODUL

Mänguterapeudi töös kasutatavad vahendid	Teooriaõpe koolikeskkonnas	Praktikaõpe koolikeskkonnas
Savi ja voolimismassi kasutamine	4	8
Liiva ja liivakasti kasutamine	4	8
Muusika kasutamine	3	8
Loova kujutluse kasutamine	3	8
Lugude jutustamise, sümbolite ja mandalate kasutamine	7	20
Näitlemise ja rollimängude kasutamine	6	12
Käpiknukkude ja maskide kasutamine	6	21
Terapeutiliste kaartide kasutamine	3	8
Liikumise ja tantsu kasutamine	6	16
Joonistamise ja kunsti kasutamine	5	8
Legode ja lauamängude kasutamine	4	12
Sotsiaalsete oskuste õpetamine	4	12
Töö viha, väärkohtlemise, enesevigastamise, lapsendamise, kiindumushäire, autismi, söömishäirete, hüperaktiivsuse, kaotuse ja leinaga puudega laste puhul	34	53
KOKKU teooria- ja praktikaõpe	283 tundi
Iseseisev töö	159 tundi
KOKKU	442 tundi

III MOODUL

Terapeutilise suhtlemise alused, lapse areng	Teooria	Praktika
Terapeutilise suhtlemise tehnikad	21	26
Lapse areng	3
Kliendi seisundi hindamine	2	2
Eneseanalüüs	2	2
Töö gruppidega	3	3
Töö perekonnaga	6	10
Laps ja haigus	3	2
KOKKU teooria ja praktikaõpe	85 tundi
Iseseisev töö	146 tundi
KOKKU	231 tundi

Arvestus

32 tundi

12. HINDAMINE JA HINDAMISKIRTEERIUMID

Hindamisel pööratakse tähelepanu erinevates õppeainetes õpitud teoreetiliste teadmiste seostamise oskusele ja teooriateadmiste seostamisele praktikaga.

• Õppeaja jooksul peab õpilane esitama 7 juhtumi analüüsi ja enda poolt läbiviidava mänguteraapia seansi kohta näidisvideo.
• Õppeaja jooksul peab õpilane pidama igakuiselt iseenda arengut, oma õpitud oskusi, teadmisi ja sellel baseeruvat tööd analüüsivat päevikut.
• Igas õppetsüklis osaleb õpilane praktilisel oskuste treeningul (teraapiasituatsioonide läbiharjutamine kolmikutes – vaatleja, klient, terapeut), saades vaatlejalt kirjaliku tagasiside, millele annab arvestuse õppejõud. Üks kuni kaks korda õppe jooksul on kohustuslik saada kirjalik tagasiside õppejõult enda poolt läbiviidud teraapiaseansile.
• Õppetöö käigus tuleb kirjutada 500-sõnaline analüüs enda kui tulevase mänguterapeudi kohta.
• Õppetöö jooksul peab õpilane tegema kokkuvõtva töö mänguteraapiat puudutaval teemal
• Õppetöö lõpus peab õpilane viima läbi mänguteraapiaseansi.

Õpilane saab arvestuse, kui ta ei ole puudunud praktilistest treeningutest ja mitte üle 20% teooriaõppest ning esitanud kõik lõpetamiseks vajalikud tööd hindele „arvestatud“.

Kui õpilane puudub mõnest tsüklist enam kui 20%, peab ta tegema vastava teema kohta arvestuse või läbima tsükli tagantjärele.

I moodul

Hindamismeetod	Hindamiskriteeriumid
Grupitöös nimetab mänguterapeudi tööks vajalikke oskusi ja kasutatavaid vahendeid	Õpilane nimetab mänguterapeudi tööks vajaminevaid oskusi ja kasutatavaid abivahendeid
Grupitöös esitab suuliselt juhtumi analüüsi lastekaitse teemal.	Eristab lastekaitse sekkumist vajavad juhtumid mittevajavatest ja oskab vajadusel valida spetsialisti, kelle poole pöörduda.

II moodul

Hindamismeetod	Hindamiskriteeriumid
Kirjutab iga kohtumise kohta päeviku, mille esitab koolitajale	Õppija arutleb vabalt mänguteraapiaga seonduvatel teemadel – seostab õpitut oma töökogemuse ja tulevikus ees ootava mänguterapeudi tööga.
Esitab juhtumi analüüsid	Kirjeldab mänguteraapia protsessi läbi reaalse või väljamõeldud teraapiasituatsiooni. Teeb vahet terapeutilisel ja pedagoogilisel lähenemisel lapsele. Kasutab praktikas mänguterapeudi tööriistu valides õigeid vahendeid. On dokumenteerinud juhtumi nõuetele vastavalt.
Viib läbi teraapiaseansid kaasõppijaid kliendina kasutades, olles ise kordamööda nii kliendi, vaatleja kui terapeudi rollis. Vaatlejana kirjutab tagasiside terapeudile.	Oskab terapeudi rollis pidada kinni ettenähtud ajast, teavitada klienti teraapiaruumis kehtivatest kokkulepetest ja kasutab mänguterapeutilisi suhtlemisvahendeid. Vaatlejana toob välja kasutatud mänguterapeutilised tehnikad ja nõustamisvead.

III moodul

Hindamismeetod	Hindamiskriteeriumid
Grupitöö	Õppija osaleb aktiivselt grupiarutelus, koostab grupitöö käigus nimekirja erinevas vanuses laste jaoks sobivatest mänguteraapia meetoditest ja kasutatavatest vahenditest.
Esitab eneseanalüüsi	Õppija tunneb ära ja nimetab enda kui tulevase mänguterapeudi tugevused ja veel arendamist vajavad oskused.
Kirjutab iga kohtumise kohta päeviku, mille esitab koolitajale	Õppija arutleb vabalt mänguteraapiaga seonduvatel teemadel – seostab õpitut oma töökogemuse ja tulevikus ees ootava mänguterapeudi tööga.
Esitab juhtumi analüüsid ja enda poolt läbiviidava seansi kohta video ja video analüüsi	Kirjeldab mänguteraapia protsessi läbi reaalse v väljamõeldud teraapiasituatsiooni. Teeb vahet terapeutilisel ja pedagoogilisel lähenemisel lapsele. Kasutab praktikas mänguterapeudi tööriistu valides õigeid vahendeid. On dokumenteerinud juhtumi nõuetele vastavalt.
Viib läbi teraapiaseansid kaasõpilasi kliendina kasutades ja olles ise kordamööda nii kliendi, vaatleja kui terapeudi rollis. Vaatlejana kirjutab tagasiside terapeudile.	Oskab terapeudi rollis pidada kinni ettenähtud ajast, teavitada klienti teraapiaruumis kehtivatest kokkulepetest ja kasutab mänguterapeutilisi vahendeid. Vaatlejana tunneb ära ja toob välja kasutatud mänguterapeutilised tehnikad ja nõustamisvead.
Lõputöö esitamine	Lõputöö vastab sellele esitatud nõuetele (vastavalt juhendile).

Kordusarvestused

Arvestuse ja eksami mittesooritanud õpilane saab loa arvestust veel kaks korda sooritada.

13. KOOLI LÕPETAMINE JA KOOLI LÄBIMIST TÕENDAV DOKUMENT

Õpppija lõpetab kooli ja saab tunnistuse mänguterapeudi koolituse läbimise kohta, kui on läbinud nii teooria- kui praktilise osa ning sooritanud kõik arvestused.

Kui õppija on osalenud vaid auditoorse töö õppepäevadel, kuid ei ole esitanud kohustuslikke töid või pole kõik need tööd arvestatud, väljastatakse talle soovi korral tõend osaletud õppepäevade ja arvestatud tööde kohta.

Kaaskiri

Emma Moat Play Therapist

BA (Hons), Counsellor, Levell 4 (BACP accr)., Dip Play Therapy, PTUK, Cert Play Therapy PTUK Member of BACP / PTUK

20 North Street, Burwell, Cambridge, CB25 0BA

Tel:07717443514 Email:emmakmoat@googlemail.com

To who it may concern

The outlined programme of study for the Estonia course, is in my opinion comprehensive and detailed enough for those studying to go ahead to practice therapeutic play and creative arts with children.

It covers the basic training that is also used in the UK and the USA to qualify students as play therapists. The inclusion of social welfare and child protection, as well as the basic theories of child development, combined with the uses of the play therapy ‘tool kit’ is a good grounding for training.

Assessments of case studies and a diary will provide the students for personal and professional reflection and development; book reviews will ensure that the students get up to date with current practice and theory, and the continuous supervision in place from qualified professionals, will ensure that each student is continuing successfully through the course.

I am happy to recommend this course.

Emma Moat

BACP, PTUK, Play Therapist